Ma olen leidnud omale uue armastuse.....nimelt on see õmblusmasin. Eile õmblesin esimest korda iseseisvalt kodus ja minu jaoks oli kõige suurem probleem õmblusmasina niditamine. Aga lõpuks sain ka selle selgeks ja nüüd ma õmblengi teist päeva järjest. Ma olen kaks päeva põhimõtteliselt terve päev õmmelnud ja see lihtsalt nii väga meeldib muule, kuid kui kauaks? Ma pole just kõige püsivam inimene ja kui ma avastan mingi uue asja siis algul nagu täiega lahe ja pika peale kaub jälle isu ära. Aga hetkel küll ikka väga suur armastus õmblusmasina vastu. SElle kahe päeva jooksul olen ma saanud valmis ühe pllusi ja ühed püksid( nimelt tegin nad ümber natuke) ja minu arust on nad nüüd tohutult palju ilusamad. Kuid see kõigest minu arvamus. Täna käisin ma veel kangast juurde ostmas ja ahakkan nüüd tegema ühte seelikut mis mul mõttes on. Loodan et ka see tuleb ilus. Ei saa ka mainimata jätta, et mul on tohutult lahe/hea vanaema, kes on mulle alati abiks. Ta andis mulle mõned tükid kangast ja no need läksid ka kohe käiku. Ainuke jama selle asja juures on see et mul on väga vana õmblusmasin(ema oli väike ja siis õmbles sellega ja see teeb kohutavat häält, aga praegu saan hakkama sellega. Ma väga loodan, et kui ema varsti näeb et mulle meeldib väga õmmelda, et siis ta ostab mulle uuema ja parema õmblusmasina.
Kui ma selle pealkirja panin"New Love", siis mul tuli kohe meelde see kui 2 aastat tagasi mu klassikaaslased norisid et mul "New lovve" ja "new love", kuigi see oli lihtsalt ühe inimese ülepaisutatud jutt ja nad tuletasid seda mulle oma aasta aega koguaeg, igapäev meelde. Ma koguaeg eitasin seda kuigi tegelt see poiss meeldis mulle, aga ma ei julgenud seda endale tunnistada ja vb ka selle pärast et see poiss on täielik TÕBRAS. Aga mis sellest homne päev tuleb jälle ilus ja täis õmblemist. :)
E.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar