LAAGER

Jah, muu laager sai tegelikult juba nädal aega tagasi läbi, aga mul pole lihtaalt olnud viitsimust sellest siia kirjutada. Aga ega ma praegu ka tegelikult ei viitsi aga võtsin end kokku ja üritan siia mingi kokkuvõtte siia kirjutada. Kui me juba sõitsime bussiga laagrisse, ma juba siis tundsin, et ma ei sobi siia. Ma tõesti lootsin et midagi on paremaks muutund aga jahm, ei olnud. Kõik oli täpselt vanaviisi. Mina eraldatatud. Peaks mainima seda et see oli ikka täielik pommiauk seal. Seal ei olnud ei telekat ega wifit(jah noore inimese ainukesed sõbrad) ja esimene pood oli  rohkem kui 10km kaugusel. Jah kui tead mind siis söök on mu elu. Meil vedas sellega et me võtsime laagrisse rattad kaasa, kuna laagri ajal toimus ka üks triatlon. Aga peale triatloni saatsin ma ratta koju. Laagri keskel hakkas mulle juba tunduma et ma hakkan vaikselt sobituma siia ja sain paljudega paremini läbi. Aga viimastel päevadel ma siiski mõistsin et see oli kõigestbmu enda illussioon ja ma lihtsalt kujutasin seda endale ette. Aga ega ma ise sellest väga ei hooligi, kui ma olen neile nii vastumeelt ja nad ei taha minuga suhelda siis ega mina neid keelata ei saa. Kõige kurvem.on see et meil laagris ei ole kedagi hulljulget kes julgeks mingit pahandust teha ja siis ma mingi ainuke seal kes üritab midagi välja mõelda, sorry ma juba kord olen pahandusteotsija. Ja poisid olid ka seal ikkka väga igavad. Ma ei taha tegelikult väga oma trennikaaslaste kohta midagi halba öelda aga nii lihtsalt on,et me väga läbi eisaa. Üks osa on kindlasti ka sellel et ma ju läksin alles aasta või 2 tagasi trenni ja nagu ikka uusi ei võeta ju kohe vastu ja ju ma siis olen neinde arust teistsugune. Laager iseenesest oli tore. See aaasta oli ikka väga väga lebo laager, isegi liiga lebo, oleks tahtnud rohkem trenni teha :). Ja söögitädid tegid ka normaalseid toite, nimelt  mina olen väga valiv toidu suhtes, aga enamustoidud olid head. Muidugi saime ka seal ööujumised tehtud ja disko ja kõik oli tore.Aaaaaa.... peaks veel mainima et minu toas olid laagri kõige vanemad tüdrukud(ma olin kõige vanem) ja muidugi meil oli kõige väiksem tuba aga kõige suuremad kohvrid. Ja siis me olime ka laagri kõige probleemsem tuba, nimelt me olime poole ööni üleval ja narsime kõvasti.Meid käidi iga öö korrale kutsumas. Ühel ööl või pigem kahel ööl võeti meil telefonid ära. Aga mina ju ei suuda ilma telefonita olla ja siis ma sebisin ühelt laagri poisilt üheks ööks telefoni, see saladus.Ja muidugi need hilinemised rivistusse ja mida kõike me pidime tegema sellepärast et hilinesime. Laagri lõpupoole läksid ka ühed poisid rakverest viljandi laagri ja saate aru neil oli oma toas SUUR telekas, wifi ja muidugi ka poed. Ja siis oleme meie kuskil sitaugus. Me plaanisim korra pliksidega minna otepäält viljandi neil külla aga nagu teada siis need tüdrukud hüppasid jälle viimasel hetkel alt ära. Aga mis sest, mina olin rahul laagriga ja kõik hakkab vaikselt juba korda minema mu elus, või vähemalt väga pisikene osa mu elust on juba korras


Päikest ja muidugi käige ka kuskil laagrites, see alati tore kogemus


E.