LAAGER

Jah, muu laager sai tegelikult juba nädal aega tagasi läbi, aga mul pole lihtaalt olnud viitsimust sellest siia kirjutada. Aga ega ma praegu ka tegelikult ei viitsi aga võtsin end kokku ja üritan siia mingi kokkuvõtte siia kirjutada. Kui me juba sõitsime bussiga laagrisse, ma juba siis tundsin, et ma ei sobi siia. Ma tõesti lootsin et midagi on paremaks muutund aga jahm, ei olnud. Kõik oli täpselt vanaviisi. Mina eraldatatud. Peaks mainima seda et see oli ikka täielik pommiauk seal. Seal ei olnud ei telekat ega wifit(jah noore inimese ainukesed sõbrad) ja esimene pood oli  rohkem kui 10km kaugusel. Jah kui tead mind siis söök on mu elu. Meil vedas sellega et me võtsime laagrisse rattad kaasa, kuna laagri ajal toimus ka üks triatlon. Aga peale triatloni saatsin ma ratta koju. Laagri keskel hakkas mulle juba tunduma et ma hakkan vaikselt sobituma siia ja sain paljudega paremini läbi. Aga viimastel päevadel ma siiski mõistsin et see oli kõigestbmu enda illussioon ja ma lihtsalt kujutasin seda endale ette. Aga ega ma ise sellest väga ei hooligi, kui ma olen neile nii vastumeelt ja nad ei taha minuga suhelda siis ega mina neid keelata ei saa. Kõige kurvem.on see et meil laagris ei ole kedagi hulljulget kes julgeks mingit pahandust teha ja siis ma mingi ainuke seal kes üritab midagi välja mõelda, sorry ma juba kord olen pahandusteotsija. Ja poisid olid ka seal ikkka väga igavad. Ma ei taha tegelikult väga oma trennikaaslaste kohta midagi halba öelda aga nii lihtsalt on,et me väga läbi eisaa. Üks osa on kindlasti ka sellel et ma ju läksin alles aasta või 2 tagasi trenni ja nagu ikka uusi ei võeta ju kohe vastu ja ju ma siis olen neinde arust teistsugune. Laager iseenesest oli tore. See aaasta oli ikka väga väga lebo laager, isegi liiga lebo, oleks tahtnud rohkem trenni teha :). Ja söögitädid tegid ka normaalseid toite, nimelt  mina olen väga valiv toidu suhtes, aga enamustoidud olid head. Muidugi saime ka seal ööujumised tehtud ja disko ja kõik oli tore.Aaaaaa.... peaks veel mainima et minu toas olid laagri kõige vanemad tüdrukud(ma olin kõige vanem) ja muidugi meil oli kõige väiksem tuba aga kõige suuremad kohvrid. Ja siis me olime ka laagri kõige probleemsem tuba, nimelt me olime poole ööni üleval ja narsime kõvasti.Meid käidi iga öö korrale kutsumas. Ühel ööl või pigem kahel ööl võeti meil telefonid ära. Aga mina ju ei suuda ilma telefonita olla ja siis ma sebisin ühelt laagri poisilt üheks ööks telefoni, see saladus.Ja muidugi need hilinemised rivistusse ja mida kõike me pidime tegema sellepärast et hilinesime. Laagri lõpupoole läksid ka ühed poisid rakverest viljandi laagri ja saate aru neil oli oma toas SUUR telekas, wifi ja muidugi ka poed. Ja siis oleme meie kuskil sitaugus. Me plaanisim korra pliksidega minna otepäält viljandi neil külla aga nagu teada siis need tüdrukud hüppasid jälle viimasel hetkel alt ära. Aga mis sest, mina olin rahul laagriga ja kõik hakkab vaikselt juba korda minema mu elus, või vähemalt väga pisikene osa mu elust on juba korras


Päikest ja muidugi käige ka kuskil laagrites, see alati tore kogemus


E.

NEW LOVE

Ma olen leidnud omale uue armastuse.....nimelt on see õmblusmasin. Eile õmblesin esimest korda iseseisvalt kodus ja minu jaoks oli kõige suurem probleem õmblusmasina niditamine. Aga lõpuks sain ka selle selgeks ja nüüd ma õmblengi teist päeva järjest. Ma olen kaks päeva põhimõtteliselt terve päev õmmelnud ja see lihtsalt nii väga meeldib muule, kuid kui kauaks? Ma  pole just kõige püsivam inimene ja kui ma avastan mingi uue asja siis algul nagu täiega lahe ja pika peale kaub jälle isu ära. Aga hetkel küll ikka väga suur armastus õmblusmasina vastu. SElle kahe päeva jooksul olen ma saanud valmis ühe pllusi ja ühed püksid( nimelt tegin nad ümber natuke) ja minu arust on nad nüüd tohutult palju ilusamad. Kuid see kõigest minu arvamus. Täna käisin ma veel kangast juurde ostmas ja ahakkan nüüd tegema ühte seelikut mis mul mõttes on. Loodan et ka see tuleb ilus. Ei saa ka mainimata jätta, et mul on tohutult lahe/hea vanaema, kes on mulle alati abiks. Ta andis mulle mõned tükid kangast ja no need läksid ka kohe käiku. Ainuke jama selle asja juures on see et mul on väga vana õmblusmasin(ema  oli väike ja siis õmbles sellega ja see teeb kohutavat häält, aga praegu saan hakkama sellega. Ma väga loodan, et kui ema varsti näeb et mulle meeldib väga õmmelda, et siis ta ostab mulle uuema ja parema õmblusmasina. 

Kui ma selle pealkirja panin"New Love", siis mul tuli kohe meelde see kui 2 aastat tagasi mu klassikaaslased norisid et mul "New lovve" ja "new love", kuigi see oli lihtsalt ühe inimese ülepaisutatud jutt ja nad tuletasid seda mulle oma aasta aega koguaeg, igapäev meelde. Ma koguaeg eitasin seda kuigi tegelt see poiss meeldis mulle, aga ma ei julgenud seda endale tunnistada ja vb ka selle pärast et see poiss on  täielik TÕBRAS. Aga mis sellest homne päev tuleb jälle ilus ja täis õmblemist. :)

E.

Kahepalgelus

Kuidas on  võimalik, et inimesed on nii kahepalgelised? Nii paljud inimesed keda ma päeva jooksul kohtan on just sellised. Kui koos on  nad nagu parimad sõbrad, aga kui lahku lähevad, räägivad üksteist taga. Mis on  selles maailmas viga, ma ei saa aru. Kuidas saavad nad sellised olla. Kas neil tõesti ei ole südant. Aga jahm ma olin ka kunagi selline. Ma olin õel, ma ütlesin paljudele inimestele väga halvasti ja ma tõesti kahetsen seda. Ma võin endalt küsida, miks ma olin selline, miks ma tegin teistele haiget, aga ma ei oska kunagi sellele vastata. Enda arust olen ma muutunud, kuna ma mõistsin kui haiget see teeb, kui su üks parimatest sõpradest hakkab teistele sinu kohta halba rääkima ja see oli valus(ma ei vaata teda enam kunagi sama pilguga. Vot selline on maailm. 

E.

GANGSTA SHIT

Ma olen tüdruk, 

kes kannab meelsamini dresse kui kleite.

MALEV

Jahm, ma ikka ei suuda oma lubadustest kinni pidada. Lubasin et blogin tihti aga lihtsalt ei ole viitsimust olnud kirjutada. Aga niisiis ma käisin malevas ja lõpuks on see läbi. Enamus ajast pidime rohima, aga oli põnevamaid tegevusi. Muidu on lõbus aga money saab liiga vähe. Nagu ma siit maailmast olen eraldatud, siis olin ka malevas põhimõtteliselt koguaeg oma maailmas, aga jahm dont care. Kui malev läbi sai, lõikasin maleva särgi kohe natuke teistsugusemaks. Minu arust on see nüüd ilusam ja äkki leiab ka kandmist. Laisk nagu ma olen,viilisin a malevast veis. Meil oli seal selline reegel et kui tööd ei tee, siis läheb 1 miinus ja see on 10 minutit, aga kui teed 10 kätekõverdust siis läheb see tagasi plussiks. Mina tegin maleva jooksul vist kokku 50 kättekat. Hea treening. Rühmajuht oli ka tore ja rahul. Ei tea nüüd kas järgmine aasta minna või mitte, seda peab veel mõtlema

Väike pilt ka malevast

E.

FAST AND FURIOUS

Nimelt käisin ükspäev "fast and furious 6" vaatamas. Omamoodi hea film. Kui võrrelda esimest kolme filmi ja viimast kolme filmi siis süzee on täiesti muutunud. 1-3 olid põhiliseks teemaks ilusad ja kiired autod, aga 4-6 läks rohkem actioniks ja need autod kadusid ära. Kuidas kellegile meeldib, aga mulle meeldisid rohkem 1-3 osad. Ja muidugi oleks saanud 6 filmiga selle seeria lõpetada aga eii, tehakse edasi. Minu arust on ka see halb, et esimesed kolm on nagu täiesti erinevad ja siis 4-6 läheb nagu kõik esimese filmi järgi. Muidu on "kiired ja vihased" olenud ühed mu lemmikumad filmid ja jäävad ka edasi. Minu jaoks on filmi 2 osa mitte midagi ütlev ja see nagu ei sobiks sellesse seeriasse. Siia seeria võiks tulla tagasi ilusad autod ja tagaajamised,  ja jääda sellesse võtmesse, mitte minna aina märulisemaks. Neljandast või pigem viiendast ?? osast alates on läinud film rohkem krimnaalseks ja kõik on seotud politseiga. Kuid see oleks tõeline maiuspala kui tuleksid tagasi uuesti öised võidusõidud ja beautiful cars. Minu igakordne uue "kiired ja vihased" filmi ootuses on aina kenamad autod ja ainulaadsemad tagaajamised. Iga filmiga tõstetakse latt aina kõrgemale ja ei ole pidanud üheski filmis väga pettuma.  Minu jaoks on just viimastel filmidel puudu jäänud need super kiired autod, aga samas seekordne film oli perekonna kokku toomine ja see oli hea. Seekordseks filmi sisuks oli taas kriminaalne ja kiskus eemale on algsest tuumast - kiirestest autodest ja sellest elustiilist. Kui minna seda kuuendat osa vaatama siis peab olema kindlasti näinud ka eelnevaid osi !!

Kokkuvõtteks võib öelda et superhea kuid mõni eelnev osa on parem olnud.

E.

Happy Birthday Johnny Depp !!

NB!NB!NB! SEe postitus on mõeldud eilse peale !!!


Palju palju palju õnne sünnipäevaks Johnny Depp. Täna siis sai Depp 50 aastaseks, juba. Ta on olnud läbi aegade üks mu lemmikumaid näitlejaid ja mul on arvutis lausa eraldi kaust ta filmidest, mis vaavad vaatamist ja mis vaadatud ja pilte ka temast ikka päris palju kogunenud. Mul lihtsalt nii suur big love ta vastu. Ta on lihtsalt super näitleja ja tundub ka päris elus lahe sell olevat.  Ma võiks pikalt pikalt rääkida kui väga ta mulle meeldib ja kuidas ma armastan teda, aga ma ei tee seda

HAPPY BIRTHDAY JOHNNY DEPP, LOVE U !!!!!!!!

E.

TRI

Täna oli siis esimene triatlon see aasta. Kes ei tea veel mis triatlon on siis see on kestvus spordiala, kus kõigepealt ujutakse, siis sõidetakse rattaga ja lõpetuseks joostakse.  Ma olen seda teinud alates esimesest klassist, aga mul jäi eelmine aasta vigastuse tõttu triatlonihooaeg vahele. Esimene triatlon toimus traditsiooniliselt Mellistes. Hommikul 9 aeg hakkasime vennaga kodust autoga liikuma ja kell 12 oli juba start. Need kes vaatasid ütlesid, et mul läks ujumine hästi, et ma tulin suht ees veest välja, aga ise ma seda ei ütleks. Vahetusala nagu alati, teen ma suhteliselt kiiresti võrreldes teistega.  JA läksingi rattaga sõitma. (Oii kuidas ma vihkan seda ala). Sain õnneks ühe poisi tuulde ja tänan teda väga. Rattast tulin ma neljanda naisena. Jooks, mu trumpala läks hästi, sain kaks naisvõistlejat kätte ja jäin kokkuvõttes teiseks. KAS OLLA RÕÕMUS ET SAIN TEISEKS VÕI OLLA KURB ET JÄIN TEISEKS(ja mitte esimeseks)!?!?  Aga sellesmõttes et peale kaht aastat pausi triatlonist tegin ma ilusa comebacki.  Ise olen ka üpriski rahul, kuigi alati jääb midagi kripeldamaa. Tuleb osata kaotada ja seda ma juba oskan, kuna olen pidanud elus ikka palju kordi seda tundma. Aga kui rääkida auhindadest, siis need ikka väga alla käinud. Andku midagi head või siis mitte midagi, kuna no need pudipädid, need lihtsalt ebavajalikud asjad. Aga päev läks korda ja ma ei andnud kordagi võistluse aeg alla ja võitlesin lõpuni ja peab vist siiski selle teise kohaga rahule jääma. Teinekord võtan revanši ja teen tagasi. Ja mul lihtsalt nii awkward olla, kuna mu ühel üpriski heal sõbrannal oli sünna ja mul ei olnud see meeles, aga kui sain teada, te oleks pidanud mu reaktsiooni nägema. Aga hea ikka et lõpuks sain talle õnne ka soovitud, aga ma vabanan veel kord, et mul meeles polnud, halb mälu.


E.

Päev 2 ja ÖÖJOOKs

NB!! See jutt käib tegelt kõik eilse kohta, aga ma olin lihtsalt õhtuks nii läbi ja ei suutnud seda postituset
teha.

Eile läksin jälle hommikul kell 8 maleva, aga seekord rattaga. Olin kuni kella 10 ja siis saime süü, töö läks
kella 11 edasi aga ma tulin ära ehk siis jääb 2 tundi tegemata ja saab vähem raha :(. Tulin koju ja tegin
kodused toimetused ära ja siis uuesti linna tööle. Seekord siis ööjooksu raames. Algul pidin seal tassima
kotte(mida võistlejad finišhis kätte saavad) ja neid pakkima. Pärast läksin registratuuri jahakkasin
stardinumbreid väljastama. Vahepeal pidin uuesti käima neid kotte pakkimas. Ning lõpus kui jookspeal oli,
pidime finišis andma veepudeleid igale võistlejale. Väga tore päev oli. Ma jõin selle päeva jooksul ära 9
energiajooki ja silmad olid õhtuks juba tagurpidi peas. Ja no lõpus kammis ikka väga ära. Nimelt me Gretega
hüüdsime kaasa ja me olime suht ainukesed ja me nägime välja nagu hullud aga no mis seal ikka, it is life.
Rakvere publik oli ikka väga igav, väga vähesed elasid kaasa, muidugi tantsutüdrukud ergutasid täiega aga
tavainimesed, neil peaks häbi olema. Aga selline see Eesti rahvastik kord on. Mina olen igatahes väga rahul,
et sain sinna vabatahtlikuks ja järgmine aasta tuleb raske otsus langetada, kas minna jooksma või
vabatahtlikuks. Aga kaldun arvama et siiski vabatahtlikuks. Aga see töö on ikka suht karm, raskem kui
jooksmine. Kuna me pidime 12 tundi järjest püsti seisma ja ei saanud kordagi istuda ja vahepeal pidime veel
kõndima ja trepist üles-alla ka käima. Ja te lihtsalt ei kujuta ette, mida mu jalad õhtuks tegid kui ma koju
jõudsin. Need sõnaotseses mõttes ei kandnud mind enam. Aga selle töö eest sain ma viking line kinkekaardi
(nagu võistlejadki) ja plus veel särgi ka. Kuna mu ema on nii lahke ja talle endale ei mahu enda särk selga,
siis saan ma selle ka endale, i ´m so happy. Pean mainima ka seda, et mu päikseprillid olid 3 päeva Renita juures ja ta pidi ööjooksule need tooma. Me ei näinud üksteist enne jooksu ja siis ta andis need ühe poisi kätte, Kairole ja ta jooksis nendega. Pärast sain need tagasi, aga need olid märjad, aga pol midagi, väga hea et need katki ei olnud. JA jee Kairo lisas mind fb-s sõbraks ja me hakkasime rääkima....... Uued tutvused, sain seal veel teisigi tutvusi.

Aaaa... Ma pean seda ja veel mainima, et mu isa käis Rootsist ja ta tõi sellise suure pakki, kus sees oli palju
erinevaid väikseid šokolaade(bounty, milky way, snikers jne) ja no suur love ta vastu. Aga no vihkan teda
sellepärast et ta tahab mind paksuks sööta, kuna ta teab et kui juba sööma hakkan, siis ma jäängi sööma.
MY problem.


E.

Päev 1

Tänast juttu alustan sellega et eile ma käisin 2 korda päevas ujumistrennis ja te ei kujuta ette mida mu lihased 

praegu  teevad. Nimelt meil on vaheaegadel selline komme et enne trenni teeme ka üket ehk siis kuival jõudu. 

ja see on ikka väga raske minu jaoks, kuna mu lihased on nõrgad. Täna hommikul olid mul kõhulihased ikka 

väga  väga valusad.

Aga põhiteema juurde nüüd. Nimelt kevadel panin ma end kirja Rakvere linnamaleva ja mis ime, ma saingi 

sisse. Täna on esimene päev malevas ja me pidime rohima ja öeldi et see aasta ongi enamus tööd rohimine. 

NB!! MA VIHKAN ROHIMIST.

Aga täna läks edukalt ja saime tòö poolteist tundi varem valmis. Siis läksime tegime tiiru tammikule ja 

palermole peale ja sellega me tööpäev lõppeski. Me pidime pärast veel rohkem kui pool tundi ootama et 

saaks ära minna. Pean kindlasti ka seda mainima et see aasta on malevi särgid isegi päris ilusad, aga tahaks 

selle natuke ümber teha ja see oleks siis super.

Mu elu sakib ikka täiega. Väljas päike paistab ja mul pole päikseprille. Nimelt jäid teisipäev mu prillid 

kaksikute juurde ja R võttis need enda kätte. Aga ainuke jama on see et ma saan need allles homme õhtul 

tagasi ehk siis 3 päeva ilma päikseprillideta :( ja ma ütlen ma ei saa üldse nendeta hakkama kuna mul väga 

tundlikud silmad ja ma ei talu päikest. Mul on iga suvelõpp silmadel päikseprillide randid. 

Ma  ootan juba väga homset, sest homme ööjooks ja mul on suur au seal vabatahtlik abistaja olla ehk siis 

homme on mul terve päev tööd teha aga ma luban, et ma saan hakkama.

E.

FINALLY ITS OVER

Lõpuks ometi on ka minul see kooliaasta läbi ja üpriski edukalt sai see tehtud. Neljad viied ja ainult üks kolm, olen rahul, kuid iga aastaga lähen ma aina laisemaks ja õppimine vajub alla. Mäletan veel seda aega kui ma käisin viiendas klassis ja mul olid kõik viied. Läks Hästi, aga mis nüüd minust saanud on - Maailma vihkaja. Iga aasta algul ma muidug luban et see aasta õpin ma paremini, aga seda lubadust pole suutnud ma täita. Aga hommikul saime tunnistused kätte ja kool läbi, seejärel läksime kaksikute  juurde niiöelda pikniku pidama. Igaaastane traditsioon sai jätku. Ja iga aasta toimub meil seal kas vee- või mudasõda, nii ka see aasta, aga  õnneks oli see aasta veesõda. Jahm ,kõik olid läbimärjad, aga juhtub. Nii ma tulingi koju, nimelt kaksikute isa pidi kaksikud võistlustele viima ja osad said varem koju ja muidugi mina olin esimene kes tahtis varem koju saada sest hate this world.  Huvitav päev. Päevaaeg ma tahtsin bussiga koju tulla, aga kontrolör oli peal ja viskas mu bussist välja sest no ticket ja ma pidingi jala koju minema *nuuks*

E.

Julge Küsida

Tänase päeva moto on JULGE KÜSIDA, miks just see? Ma otsustasin et ma tahan minna võistlustele vabatahtlikuks abistajaks ja nii ma pidingi kirjutama VIISAKA(kuna ma olen alles 15 siis see oli minu jaoks üpriski raske) kirja võistluste peakorraldajale. Nimelt on selleks võistluseks ÖÖJOOKS. Nii ma kogusin mitu päeva julgust ja saatsingi emaili ja sain väga positiivse vastukaja. Nimelt soovisin ma minna sinna kõigest joogipunkti jooke jagama aga mulle pakuti palju tähtsamat tööd, stardimaterjalide väljastajana ja pärast finišisse võistlejaid vastu võtma. Minu jaoks oli see väga positiivne ja nii ma sinna lähengi. Tööpäev tuleb päris pikk (ja väsitav), kella 12-21 + veel võistlejate vastuvõtmine öösel.

 Ja selle jutu mõte oligi tegelt see, et tuleb olla julge ja küsida, nagu vanasõna ütleb "küsija suu pihta ei lööda".  Nüüdsest ma arvan et ma olen natukenegi julgem inimene ja julgen rohkem võõrastelt inimestelt küsida. 

Ma tahan öelda veel et te peaksite kõik sellest üritusest kunagi osa võtma, ise olen seal 2 aastat järjest käinud ja väga positiivne kogemus on olnud ja minu arust läheb iga aastaga korraldus ka aina paremaks. Nagu pealkiri ütleb "ööjooks" siis see toimub öösel või pigem hiljaõhtul. See aasta KAHJUKS ise osa võtta ei saa, kuna peale jooksu 2 päeva pärast on mul (minu jaoks) tähtsam võistlus, nimelt selle aasta esimene triatlon + mul oli väike vigastus ka. Aga ma olen rahul sellega, et ma saan vähemalt kuidagi olla selle üritusega seotud. 

E.

Hello blogworld

Tere kõigile !!

Ma olen E. Jah see on mu nime esitäht kuna ma ei pea hetkel vajaduseks kirjutada tervet nime(kes teada tahab, küsigu julgelt). mul on olnud ennem ka blogi, aga see jäi unarusse ja otsustasin uue teha. ja see uus on hoopis teistsugune ja teisest vaatenurgast. Nagu te mu blogi pealkirjas aru saite siis see blogi tuleb pigem "selline" ( ma ei oska öelda milline, sorri). Ma hakkan siia kirjutama elust enesest minu vaatenurgast ja siia võib tulla ka mu päevast,spordist ja kõigest veel. Nagu te aru vist saite, siis mu enesehinnang on väga madal (aga sellest juba mingis teises postituses).  Ma väga loodan, et ma suudan siia ikka piisavalt tihti postitusi teha  ja tuleb põnev blogi. Ma ei mõista teid hukka, kui te mulle mingit negatiivset vastukaja osutate aga palun olge siis vähemal ausad. Ma loodan et siia satub ikka vähemalt paar lugejat, aga ma kirjutan seda pigem endale ja siin ma saan end lihtsalt välja elada nii kuidas tahan ja keegi ei saa mind hukka mõista. Vabandan juba ette, et võib hakata tulema palju kirjavigu kuna ma usun et ma hakkan paljusi postitusi telefoniga kirjutama.

Tänaseks kõik.